Võime vaid ette kujutada – terved juhid

0
Võime vaid ette kujutada – terved juhid

2001. aastal andis kristlik bänd Mercy Me välja oma hittsingliMa võin ainult ette kujutada. See pakub lugematul hulgal erinevaid vastuseid, mis meil võivad olla, kui kohtume auhiilgusesse sisenedes Jeesusega silmast silma. Laul kutsub meid ette kujutama, mis tunne võiks olla Jeesuse ees seista. Kuidas me vastame? Tantsida? Kas kukkuda põlvili? Seisa vaikselt aukartusega? Laula halleluujat? See on liigutav mõte, mis on üks põhjusi, miks laul on nii populaarne.

Luuka 19. peatükis sai mees nimega Sakkeus seda hetke ise kogeda. Oleme seda lugu lapsepõlvest teadnud (nüüd kõik koos: “Sakkeus oli väike mees …”). Selle loo hämmastav hetk ei olnud tema puu otsa ronimine ega Jeesuse teade, et ta eines samal õhtul koos palju põlatud maksukogujaga.

Hämmastav on see, kui sügavalt mõjutas Jeesuse juuresolek seda armetut, petlikku väikemeest. Sakkeuse kohta teame kahte asja; ta pettis ja kogus. Ta oli maksukoguja ja rikas. Need kaks läksid koos. Te maksustate inimesi üle ja paned ülejäägid taskusse. Siis jätad kõik endale ja saad vaeste seljas rikkaks. See oli Sakkeuse eluviis, tema väänatud väärtussüsteem, tema elu omanikuna ja koonerina. Tõenäoliselt vihkas ta ennast sama palju kui kõik teised teda.

Ja siis kohtus ta Jeesusega näost näkku. Ja tema maailm lagunes.

Sakkeus tõusis püsti ja ütles Issandale: „Vaata, Issand! Siin ja praegu annan poole oma varast vaestele ja kui olen kelleltki midagi välja petnud, maksan tagasi neljakordse summa. (Luuka 19:8)

Jeesusega silmast silma sattudes muutus Sakkeuse süda. Ta mitte ainult ei muutunud sisemiselt, vaid see voolas üle erakordseks tegevuseks. Tema omaniku suhtumine muutus heldeks. Tema petlik vaim koges metanoia, tema mõistuse ja mõtlemismallide täielik ümberpööramine. Ta tasuks tagasi kõik, mis ta oli varastanud, ja neli korda rohkem.

Kuidas meiega? Kas me ei usu, et Jeesus on meiega iga päev? Kas me ei kujuta ette Teda meiega jalutamas? Kas me ei laula “sinu enda kallis kohalolekust, et rõõmustada ja juhendada”?

Probleem on muidugi selles, et Sakkeuse jaoks oli Jeesusel nahk peal. Mercy Me laulus seisame otse Tema juuresolekul, füüsiliselt näost näkku. Niisiis, laseme oma kujutlusvõimel hetkeks vabaks lennata. Sulgege silmad (pärast selle lugemist) ja kujutage ette, et Jeesus istub otse teie ees. Just seal oma elutoas, kontoris, ühiselamutoas, kohvikus või kus iganes te praegu viibite. Jeesus ja sina, sina ja Jeesus, näost näkku.

Kuidas te vastate? Mitte see, kuidas sa loodad vastata; see ei ole kujutlus, see on lihtsalt arvutus, et sul hea välja näha. Ela hetkes. Laske oma kaitsemehhanismid alla. Vaata Jeesust, just seal, lihas. Ainult sina ja tema. Lase Tema pilgul vaadata sügavale sinu sisse. Lase Tema soojusel sinust üle voolata. Las Tema kohalolek rahustab ja lohutab sind. Ja laske Tema pühadusel end rahustada.

Seda tehes suunake oma mõtlemine kiiresti endas kaasas olevatele ärevustele, hirmudele, mida kannate, ja heitumusele, mida talute. Kas leiate, et “selle maailma asjad muutuvad kummaliselt hämaraks Tema au ja armu valguses”? Mida sa veel tunned? Sügav rahu või vajadus meelt parandada? Vaikne rõõm või äkiline vihkamine patu vastu, mille olete oma ellu lubanud? Kas te tantsiksite ja laulaksite halleluujat või tunnistaksite Jeesusele oma hirmust tulvil omanikust juhitud elu?

Tõenäoliselt võime tunda paljusid neid emotsioone samal ajal. Ja need kõik on õigustatud vastused kohtumisele elava Jeesusega, kes on praegune ja võimas, rahumeelne ja läbitungiv. Üks asi, mida ma usun, oleks tõsi meie kõigi jaoks; kui me elaksime omanikena, hoiame kinni maistest asjadest ja püüame elu enda kasuks juhtida, oleksime Tema juuresolekul purunenud. Nagu Sakkeus, võime ka meie seista ja hukka mõista oma ihne süda, oma ahnusest juhitud hoiakud ja ajalugu, kuidas hoida ja kulutada oma kuningriigile seda, mida Jumal oli palunud meil rõõmsalt anda ja investeerida Tema kuningriiki.

Ja mida me selle tulemusena teeksime? Kas kehitaksime õlgu ja läheksime minema? Või kas me lubaksime siis ja seal muuta oma viise, avada oma südamed, elada täielikumalt Tema jaoks? Kas me paluksime andestust või annaksime andestust, mis on juba ammu käes? Kas pöörduksime patust, mis meie elu õõnestab, ning asuksime uuele puhtuse ja pühaduse teele? Kas püüaksime armastada neid, keda vihkame, omaks võtta neid, keda marginaliseerime, teenida neid, keda kunagi nimetasime väärituks? Kas me räägiksime teistele Jeesusest kartmatult ja aitaksime teistel Jeesust reservatsioonideta tundma õppida?

Kas võtaksime endale majapidajate mantli, tunnistades, et kõik kuulub Jeesusele, ja hakkaksime elama uuenenud kirega rõõmsa kuulekuse järele?

Kas meid muudetaks? Kas meid muudetakse? Kas me täna, Tema juuresolekul, just sel hetkel, lubame Tal end muuta?

Mida me teeksime, kui seisaksime silmitsi elava Jeesusega? Võime vaid ette kujutada.

Kas olete huvitatud veebisaidile HealthyLeaders.com kirjutamisest? Artikli esitamiseks minge meie Kirjuta meile lehele!

sarnased postitused

Leave a Reply