Hirm on tänulikkuse vaenlane – terved juhid

1
Hirm on tänulikkuse vaenlane – terved juhid

Piibli kõige enam korratavad käsud ei ole hoiatused ega piirangud. Need on kutsed “kiitke Issandat” ja “ära karda”. Need käsud võtavad kogu Pühakirjas erineva kuju, nagu „täna“, „rõõmustage“ ja „ära karda“, kuid rõhk jääb samaks – Jumal soovib, et me oleksime täis rõõmu ja tänulikkust, kuid Ta teab, et hirm on alati varitsemas ja valmis meie hinge kaaperdama. Hirm on tänulikkuse vaenlane.

Bioloogia ütleb meile, et kui olend kardab, reageerib ta kahel viisil – võitle või põgene. See kas üritab ohust üle saada või selle eest põgeneda. Mõlemad vastused on viis ohtliku olukorra üle kontrolli otsimiseks. Inimesed ei erine. Kui me kardame, püüame saavutada kontrolli maailma üle, et end taas turvaliselt tunda. See toob kaasa kaks probleemi.

Esiteks, hirm sunnib meid Jumalat usaldama, mitte usaldama. Kui me usume, et meie tugevus ja tarkus hoiab meid turvaliselt, siis milleks on vaja tänulikkust Jumala vastu? Selline enesega toimetuleku asend on tänapäeval liiga levinud ja võib seletada, miks vähem inimesi kasutab Issanda kummardamist ja tänamist tavapärastena.

Teiseks ei lase hirm meil mõista, et kontroll on illusioon. Ühestki kontrollist ei piisa meie ohutuse tagamiseks ja ükski kontroll ei võta meie hirme täielikult ära. Ükskõik, mis lohutust me oma kontrollikatsetest saame, ei pruugi olla midagi muud kui platseebo. Me võime petta end sellega, et arvame, et oleme kaitstud, kuigi me seda ei tee.

Jeesus illustreeris kontrolli illusiooni looga mehest, kellel on suur rikkus ja viljaladud. Mees ütles endamisi: “Sul on palju vara mitmeks aastaks laotud; lõõgastuge, sööge, jooge, olge rõõmsad.” Jumal aga nimetas meest lolliks. “Sel ööl nõutakse sinult su hinge ja need asjad, mille sa oled valmistanud, kellele need tulevad?” (Luuka 12:19-20). Jeesus näitas, et turvatunne, mille me rikkusest saame, on illusioon.

Meie soov turvalisuse järele ei ole vale, see on lihtsalt vale. Me püüame end selle maailma ebakindluse eest kaitsta, otsides kontrolli – sageli rikkust kogudes –, kuid rahu, mida igatseme, ei leia rahas. See on põhjus, miks Heebrea kirjanik ühendab rahaarmastusest vabastatud elu Jumala lubadusega, et ta ei jäta meid kunagi ega hülga. Meie hirmutav instinkt on leida turvalisus pigem rikkusest kui Kristusest. Patt käsib meil otsida pigem kontrolli kui tänulikkust.

Kui me tõesti usume, et Jumal on meiega ja et Ta ei jäta meid kunagi, siis mis võib meid kartma panna? Kui tunneme ära kontrolli illusiooni ja võtame omaks Jumala lõputu kohaloleku ja hoolitsuse tõotuse, avame ukse rõõmsa tänulikkusega elule.

Peegelda: Mõelge ajale, mil tundsite kõige vähem kontrolli. Kuidas see arusaam teie usku mõjutas? Millised hirmud blokeerivad praegu teie võimet Jumalale tänu avaldada?

(Väljavõte sellest Kogu elu suuremeelsuse pühendumus, kasutatud loal alates Heldekirik).

Kas olete huvitatud veebisaidile HealthyLeaders.com kirjutamisest? Artikli esitamiseks minge meie Kirjuta meile lehele!

sarnased postitused

Leave a Reply